Õppeprogramm

Õppemeetod jaguneb nelja arenguetapi järgi (planes of development).

Montessori keskendus oma karjääri algusajal õppeprogrammi ja -vahendeid välja töötades peamiselt just varajasele lapsepõlvele. Varane lapsepõlv on ajajärk, mille jooksul luuakse alus isiksusele. Kuni 3-aastase lapse füüsilist ja psüühilist arengut ei ole võimalik eraldiseisvana käsitleda, sest füüsiline areng järgneb psüühilisele arengule. Järgmises etapis 3.-6. eluaastal tõuseb aga esile füüsilise iseseisvumise tähtsus.

0-6-aastaste laste õppeprogramm on jagatud kaheks.

  1. Imikute/väikelaste(Assistants to Infancy) programm(0-3a), mis jaguneb omakorda järgnevalt:
  • Sünnieelne (ante-natal)
  • Laps-ja-vanem rühmad
  • Pesa (Nido), umbes 2-3 kuud kuni kõndima õppimiseni
  • Väikelaste rühm (Toddler Community), 12/15 kuud – 3 aastat

0-3-aastaste ettevalmistatud keskkonnas leidub igapäevaelu ja motoorikaharjutusi ning keele arengut toetavaid vahendeid. Kõikide tegevuste juures on tähtis protsess ise, mitte tulemus.

  1. Laste maja(inglk Primary/ it k Casa dei Bambini) (3-6a)

Ka 3-6-aastaste laste rühmas on töö ise tähtsam kui selle tulemus. Igal õppematerjalil on sisseehitatud kontrollelement (control of error), laps näeb ise, kas tegevus on õnnestunud või mitte (näiteks karbile ei mahu kaas peale). Montessori järgi ei vaja lapsed autasusid ega täiskasvanu poolset pidevat kiitmist, lapsele pakub piisavalt sisemist naudingut see, kui tegevus õnnestub. 3-6-aastaste laste rühma õpikeskkond ja vahendid on jagatud igapäevaelu, meelte arengut toetavate vahendite, keele, matemaatika ja kultuuri teema-aladeks. Sotsiaalseid oskusi ja häid kombeid õpitakse igapäevaelu rühma kuuluvate heade tavade (grace and courtesy) harjutuste abil.

6-12-aastaste õppeprogramm (Elementary)  hõlmab endas alghariduse. See on Montessori pedagoogika järgi eelkõige lapse intellektuaalse iseseisvumise aeg. Ajaloo, bioloogia, füüsika, keele, maateaduse, matemaatika ja muusika õpetus toimub lõimitult.  

12.-18. eluaasta on  sotsiaalse ja majandusliku iseseisvumise aeg, õppimine toimub läbi oma kogemuse ning õpikeskkond on loodud selliseks, et noorel on võimalik osaleda täiskasvanute igapäevaelu tegevustes ning õppida seeläbi vastutust kandma. Õppeprogrammi sisus tõusevad tugevalt esile majandus ja keskkond.

 (Allikas: Eesti Montessori Ühing)

Lasterühma omadused

  • Lähenemisviis

Kogu õppe- ja kasvatustöö põhineb austusel lapse vastu. Rühmas on kõigile ühised reeglid, mis kehtivad samamoodi ka täiskasvanutele ning milledest alati kinni peetakse.

  • Rühm

Montessori lasteaiarühm on liitrühm, mis koosneb 1-3- või 3-6-aastastest lastest. Rühma komplekteerimisel proovitakse võtta igas vanuses võrdselt nii poisse kui tüdrukuid.

  • Õppevahendid

Montessori rühmas peab olema lastele kasutamiseks terviklik Montessori vahendite kogu, mis moodustab olulise osa ettevalmistatud keskkonnast. Vahendid peavad olema lastele kättesaadaval ja Montessori lasteaiad ongi tuntud madalate avatud riiulite poolest. Vahendid peavad olema terved ja puhtad, puuduvaid osasid ei tohiks olla.

  • Töötsükkel

Igal lapsel on võimalus rühmas segamatult tegutseda. Montessori meetodi oluline osa on pikk töötsükkel (u. 3 tundi), päevakava peab olema loodud seda silmas pidades.

  • Lapsevaatlus

Lapsevaatlus ja pedagoogiline dokumenteerimine on tähtis osa Montessori rühma õppetööst. Nende abil oskavad rühma täiskasvanud vastata iga lapse individuaalsetele arenguvajadustele, suunates ja esitledes uusi tegevusi ja vahendeid.

  • Personal

Rühmas peab olema vähemalt üks rahvusvaheliselt tunnustatud koolituse läbinud Montessori juhendaja, kes vastutab õppe- ning kasvatustegevuse eest. Eesti haridussüsteemis võiks Montessori juhendaja lisaks olla ka alushariduse pedagoog ehk lasteaiaõpetaja või erialase koolitusega assistent.